Данхрадтай монгол

Hunii tarhinii setgehguin tsar huree, uhamsariin oilgolt hunii nutagt ireed her orgon, huchtei bna we gedeg ni medegddeg bololtoi. Mongol setgehgui, mongol ahui, mongol uhaanaa geeh ter agshin hiliin deesiig dawah ter moch yum yum bolow u? Yagaad zaawal mongol humuus hariin gazar, hvnii nutag, ih holiin gazar ireed neg negnee tanihaa bolichihdog yum bol? sonin...

Minii odoogiin amidran suudag gazar bol delhiin ih naiman gurnii neg ulsiin niislel hot bolgoo. Ogloo bur negen dunsger boroo shiwersen, buudiisen saaral tenger taniig hoshigoo neeh agshind ugtan awah bolno. Ayga haluun tsai, ondog talhaa sharj idchiheed, hicheel surguulidaa yawah mochoos ehleed minii amidardag ene hotod Mongol humuusiig ta haanaas ch olj harah bolomjtoi. End amidrah nutag negtnuud maani ihewchlen bidnii duudaj dadal bolsonoor haraar ajillan, orshin suugchid buyu huuli bus tsagaachid. Gehdee suuliin jiluuded bolowsrol soyliin shugamaar ene orniig songon ireh oyutnii too ulam bur nemegdej bga. Tiimees ch ter uu mongol humuus end tendgui mer  ser uzegdeh yum.

Hun hamraa sohohiin tuld hichneen undur danhraad heregledeg yum bol oo? Danhraad gedeg chin tiimee zow oilgoj bna, mashin orgoj harahad zoriulagddag bagaj. End danhraadgui mongol hun gej barag ugui baihaa gej bodoh yum. Ta gudamjaar alhan yawahdaa haa negtee mongol hun harlaa gej bodyo, ter uyd tanii harsan hun shuud danhraadaa gargaj ireed, aihtar hurdan hamraa sohoj orhino shu. Negent sohogdson hamar bol batalgaatai hoyor nudiig ni taglaastai. Tegeed taniig harsan daruidaa ter hun oor yu ch harahgui, tanihgui, medehgui bolj taniig harahgui gudamjaar tsaash alhsaar alga bolj ogno.

Jiriin l neg odor iinhuu ehlene dee. Yagaad ingej hun bur danhraad, har nudnii shil ashiglah bolsoniig ni bi dam yarianaas medeelel olj tsugluulsaar erh bish gadarlah bolj dee. Oor hun ene tuhai sonswol ugui bailgui dee gej duu aldan tolgoi segsreh bha. Endhiin mongolchuud hezeenees l muu nertei baisantai holbootoi yum bolow uu? Duudah neriig aawaasaa awsan humuus duursah aldaraa end ireed olj awch bna daa. End anh irsen mongolchuud uchraa medehgui neg negniigee huuran mehlej, heruul zodoon, arhi dars nuguu l hamag muu muuhai buhnee nutag negtnuudteigee uildej biy biyndee itgeh itgeliig aldsan. Nzdaa mongo zeeluulnee nuugeed alga bolno, geriin haygaa ognoo udalgui tsagdaa irne... Urgelj oorsdiin humuusee buruu yumand ashiglasan tsoohoooooon humuus end bdg. Myngan mongoliin hamriig dorgioson edgeer heden owligogui mongoloos bolj bid end odor  bur danhraataa hed dahin ashiglahad hurj bna. Towchoor helbel ta end mongol hun harah yum bol ter hun nuur buruulan bushuuhan alga boloh bolno. Baidal end iim l bna.

Neg negneesee zugtaj, neg negneesee nuugdaj, neg negneesee nuuj yariltsaj, neg negnee muulj amidrahaas edgeer humuus zalhaj bna. Bid erh choloo, haluun dulaan uur amisgal, hamtran negdehiin huchiig uzmeer bna. Hamtdaa niigemlegee baiguulj, hamtdaa amidralaa baiguulj, hamdaa ireeduig buteej, hamtdaa Mongol uragaa hamgaalmaar bna. Humuus neg negendee itgeh itgelee end ireed geedeg, humuus neg negnee huuran mehlehiig end ireed surdag tiim muu muuhai buhnii undes bolson gazar bish harin end ireed hamtdaa ajillahiin ur shimiig amsaj, hun hundee tuslah setgeliig mederch awdag tiim l saihan mongol huneer duuren gazar boloosoi gej bi husdeg. Delhiin ontsog bulan burt mongolchuud negdej bna. Bid yagaad endees hotsroh yostoi gej? Danhradaa geeh tsag bolsoon mongolchuudaa, chadalguidee tuslaj, chadaltaigaa demjij amidray!

Tuslay, huwaaltsay, shiidey!